Raamatureporter

Salla Simukka

217 lk

Kirjastus Pegasus

2013

„Punane nagu veri“ on Lumikki Anderssonist jutustava trilleritriloogia esimene osa. 

Peategelane Lumikki on 17aastane soomerootslane. Elab üksinda ja käib Tamperes eragümnaasiumis. Lumikki tähendab tõlkes Lumivalgekest, mis on pisut irooniline, sest tüdruk ei näe välja nagu Lumivalgeke.

Kord leiab Lumikki kooli pimikust portsu kuivavaid viiesaja euroseid. Nii lihtsalt on tüdruk, kes püüab alati ja igal pool nähtamatuks jääda, äkki koos kolme koolikaaslasega segatud millessegi,  millesse poleks pidanud oma nina toppima. Ja olla kogu jamas veel koos Tuukka, Kaspari ja Elisaga, on kohe eriline piin. Lumikki plaanib kõigest mitte välja teha ja oma elu vaikselt edasi elada, aga kui mingid kahtlased mehed teda röövida üritavad, otsustab tüdruk, et peab ise välja uurima, mis toimub, et saaks see asi ükskord läbi.

Mõned mõtted raamatust:

• Ära otsi jõudu, et kätte maksta. Otsi jõudu selleks, et mitte sattuda olukordadesse, mille eest tahaksid kätte maksta.
• Lumikki polnud kunagi teada saanud, mis kõik ütlemata jäeti, aga väljaütlemata asjad täitsid tube nii tihedalt, et neisse võis takerduda nagu ämblikuvõrkudesse.
• Sinu sees on alati see osa sinust, mida keegi kätte ei saa. See oled sina. Sa oled sina ise ja sinu sees on universum. Sa võid olla ükskõik mis. Võid olla ükskõik kes.
• Nende kodus ei räägitud asjadest. Ära küsi, ära räägi. Kõik on hästi, kui midagi halba valjusti välja ei öelda.

See on huvitav, et ma vist ei ole kohanud üheski välisautori kirjutatud raamatus eestlast, kes ei oleks kurjategija. Täiega häirib see 😀 Küll eestlased on autovargad ja narkokaubitsejad jne jne.

Täitsa põnev lugemine oli, meenutas kohati Hollywoodi action-filmi 😀

Sarja järgmised osad „Valge nagu lumi“ ja „Must nagu eebenipuu“ on samuti raamatukogus saadaval.

Raamatu leidumust raamatukogudes vaata siit.