Pärimismängud

Jennifer Lynn Barnes

414 lk

Rahva Raamatu kirjastus

2024

„Pärismismängud“ on üsna värske sarja esimene osa. Tegemist on natuke Tuhkatriinu-laadse looga.

Avery on teismeline tüdruk, kelle ema on surnud, isa kuskil ilma peal laiali ja keda kasvatab 7 aastat vanem poolõde. Tüdrukul on kindel plaan keskkool parimate hinnetega lõpetada, et saada stipendium ülikooli, kus ta soovib õppida statistilist riskianalüüsi. (Lahe, kui kellelgi on juba päris noorena kindel siht silme ees!) Ja siis selgub, et üks Ameerika rikkamaid mehi, Tobias Hawthorne, jätab oma sugulaste suureks nördimuseks pea kogu oma varanduse Averyle. Terve perekond on sellisest asjade käigust segaduses, Avery kohe eriti. Sest miks peaks mingi rikas vanamees oma kraami täiesti võõrale plikale pärandama? Väike konks on asjal ka – tüdruk pärib kõik alles siis, kui ta on aasta Hawthrone’ide häärberis elanud. Kohas, kus on palju saladusi/mõistatusi, salakäike ja inimesed, keda ei saa usaldada ning eelistaks, et Avery juba homme sealt läinud oleks 😀

Mõned mõtted raamatust:

Ta leinab ja on maast liiga kõrgel. Kui mu ema suri, ei lubanud ma end enesehävituse rajale. See ei tähenda, et ma poleks tundnud päris tugevat kutset.
Max vaatas palju telekat ja tal oli ka see, mida võiks nimetada raamatusõltuvuseks.
Niipalju olin malemängust õppinud: mida keerulisem on mängija strateegia, seda väiksema tõenäosusega otsib ta vastane lihtsaid lahendusi.
„Kõik on mäng, Avery Grambs. Selles elus saame meie otsustada vaid niipalju, et kas minna võidu peale välja või ei.“
„Inimesed on selles koolis nagu keldi mütoloogia haldjad,“ vastas Thea kergel toonil. „Meid ei maksa tänada, kui ei taha tänuvõlglaseks jääda.“
„Kas tegu pole valega,“ küsis Jameson väärikalt, „kui varjad seda, mis tegelikult loeb, ehkki see, mida sa räägid, on rangelt võttes tõsi?“
Inimolend ei saa olla miljardite dollarite vääriline. See pole kellelgi võimalik, eriti mitte minul.
Nanna turtsatas põlglikult. „ /…/ Kui minu arvamust küsitaks – kui tahad kellegi tappa, siis olgu sul vähemalt niipalju viisakust, et teed seda ise ja korralikult.“

Mõnus põnev lugemine! Elasin Avery tegemistele reipalt kaasa. Ilmselgelt ei saa võõraid usaldada, kes sooviks pärandust endale, aga et isegi nö oma inimesed võivad sind alt vedada, ei ole üldse tore avastus.

Sooviks juba järgmisi osi lugeda! Loodetavasti läheb tõlkimisega kiiresti ja ei pea väga kaua ootama 🙂

Raamatu leidumust raamatukogudes vaata siit.