Raamatureporter

Renee Ahdieh

2018

Hodder kirjastus

404 lk

Niisiis on Mariko oma saatjaskonnaga teel printsi poole, kui nende konvoid rünnatakse ja tema on ainuke ellujääja. Kuna Jukai metsas tegutseb Must Klann (Black Clan), siis ilmselgelt kahtlustab tüdruk, et nemad olid rünnaku taga. Kuna tegemist ei ole tavalise oo-prints-päästa-mind-tüdrukuga (talle meeldib hoopis leiutada ja tema pidevad küsimused ajavad kogu nende õukonda meeleheitele), siis otsustab ta hoopis välja uurida, mis on Mustal Klannil temaga üldse pistmist, miks nad tema surma soovivad. Ja kuidagi tuleb ka enda ja oma pere au tagasi saada, sest kuidas sa ilmud oma tulevase kaasa juurde kokkulepitud ajast hiljem, ihuüksi. Kes tõestab, et kogu klann pole sinust üle käinud ja kogu su voorusega plagama pannud. Olid ajad kunagi 😀

Mariko satub kokku hulgusega, kellel on plaanid nii tüdruku kui tema voorusega, kuid nagu varem mainitud, ei olnud tegemist mingi suvalise nõrgukese neiuga (muide, ta vend on samurai ja pisut ka enesekaitset õele õpetanud), lõpeb kohtumine tüübile fataalselt ja Mariko jätkab oma teekonda poisiks maskeerituna.

Juhuse tahtel satub Mariko kokku Musta Klanniga ja kogemata päästab nende liidri Takeda Ranmaru elu. Heategu, nagu ajalugu ennegi on tõestanud, saab tasutud kurjaga – tüdruk  (või siis hetkel poiss) võetakse kinni ja veetakse klanni laagrisse. Vaikselt hakkab selguma, et päris kõik ei ole nii nagu esialgu tundus.

Mõned mõtted raamatust:

• I will not be bandied about by men any longer. I am not a prize to be bought or sold.
• Indeed, Destiny was a fickle beast.
• Mariko did not possess a true taste for thievery, even if she did display a certain knack for it.
• Sometimes we must fall forward to keep moving.
• “/…/ The best way to win a fight is to avoid it.”
• Our greatest enemy can often be found within.
• “I can promise that all great opportunities in life follow some form of struggle.”
• Mariko was … odd. Curious. Clever. Perhaps too clever, as her father always said. It had never been meant as a compliment, though she had always taken it as one.
• No matter how high a man rose in life, death was the greatest of equalizers.
• “I believe the stars align so that souls can find one another. Weather they are meant to be souls in love or souls in life remains to be seen.”

See oli minu esimene kokkupuude jaapani-teemaga. Jah, ma tean, et on geisha ja samurai ja sakura, aga sellega minu teadmised ka piirduvad. Kuna tegemist on pigem ajaloolise raamatuga (välja mõeldud, aga siiski), siis läks mul lugemine alguses pisut vaevaliselt, et üldse kogu selleaegsesse ellu sisse elada. Aga üsna varsti oli pilt selge ja edasi läks lugemine ludinal. Täitsa põnev raamat oli!

Vältimaks sama viga, mille mina tegin, siis ütlen kohe ära: raamatu lõpus on nimekiri jaapanipärastest sõnadest koos seletusega. Oleks seda kohe teadnud, oleks see vähendanud oluliselt pidevat guugeldamist, et mida üks või teine sõna tähendab 😀

Huvitav asi, millele ma polnud kunagi mõelnud, aga mis ma nüüd siis teada sain. Olen ju näinud, et geishadel on mingid veidrad kõrge tallaga varbavahedega kingad. Kas ma kunagi olin mõelnud, et nende kandmiseks on ka selliseid õigeid sokke vaja? Nii et palun väga – nende nimi on tabi sokid 😀

Kuidas Marikol Musta Klanni juures läheb, kas ta saab teada, miks tema surma sooviti ja kes on salapärane Okami, loe juba raamatust. Kuhjaga seiklust ja jaapani-värki 😀

Raamatul on järg: „Smoke In The Sun“, mis varsti on saadaval ka Haapsalu raamatukogus.

Raamatu leidumust raamatukogudes vaata siit.