Raamatureporter

Sarah J. Maas

411 lk

Kirjastus Pikoprint

2017

Tõlkija Mario Pulver

Pärast seda, kui isa kogu oma varanduse kaotas, on 19aastane Feyre pidanud juba aastaid oma kahe vanema õe ja vigase isa eest hoolitsema. Tüdruk on niisiis ainuke, kes tegeleb perele toidukraami otsimisega – küttimisega siis. Ühel järjekordselt retkel laseb Feyre lisaks kitsele maha ühe eriti jubeda hundi. Sest teada värk on, et haldjad võivad ka hundina ringi liikuda ja haldjate ja inimeste suhted on üsna nugade peal.

Siis ühel õhtul on äkki kohal mingi eriti jõle elukas ja nõuab hunditapja välja: nimelt olla kunagi inimeste ja haldjate vahel mingi leping tehtud, mille kohaselt haldjatapja peab kas otsekohe hukatama või elab oma elu lõpuni teisel pool Müüri, haldjate juures. Feyre jaoks üsna lihtne valik – läheb aga elukaga kaasa, lootes lepingus mingi augu leida või siis niisama koju tagasi põgeneda.

Ja edasi pead ise lugema, sest muidu läheb suuremaks spoilerdamiseks 😀

Ma ei teagi, miks mul selle sarjani jõudmisega nii kaua on läinud. Ma vist ei ole eriti suurem fantaasiafänn olnud. Igatahes nüüd on mul plaanis siiski ka järgmised osad läbi lugeda. Kahjuks eesti keeles on ilmunud ainult kaks esimest viieosalisest sarjast. Aga raamatukogus on olemas terve sari inglise keeles 🙂

Hästi mõnus maailm on kirjanikul loodud, kordagi polnud tunnet, et midagi on valesti. Kõik oli loogiline J Kui raamatu algus läks pisut aeglaselt, siis keskel hakkas juba reipamaks minema ja lõpp oli juba väga hea 😀

Raamatu leidumust raamatukogudes vaata siit. „Udu ja maru koda“ on teine osa.