Raamatureporter

Alex Light

2020

Kirjastus Harper Teen

281 lk

Vahelduseks natuke romantikat 🙂

Peategelane Becca Hart (17) on suur armastusromaanide fänn. Kuna isa jättis nad viis aastat tagasi maha, siis tüdruk on veendunud, et armastust ei ole olemas ja tema oma pead sellega ei vaeva. Aga armastusromaanide lugemine ei tee kellelegi haiget.

Kui endine sõbranna Beccat norib, et tal ikka ei ole oma poissi, siis tüdruk valetab, et on küll ja äkki avastab ta end suhtest kooli populaarseima sportlase Brettiga. Brett nimelt on plaaninud pühenduda ainult õppimisele ja spordile, tüdrukute jaoks pole aega, aga isa arvab, et millal poiss veel elama peaks kui mitte keskkoolis? Ja nii ongi noored äkki nn hädasuhtes, mis kogu maailmale näib päris, aga ise teavad, et teesklevad.

Bretti elu on täiesti vastand Becca omale. Vanemad on õnnelikus abielus, isa pole kordagi ühtki poisi jalgpallimängu (Ameerika oma!) vahele jätnud. Erinevalt Beccast, kelle vanemad on lahus ja isa pole viis aastat näha olnud. Aga siis tuleb kord, kui Bretti isa pole mängu vaatamas… Ja veel üks. Mis toimub??? Ja kas noorte suhe on enam ikka teesklus?

Loe ja saad teada, mis värk on Bretti vanematega; kuidas tuli Becca ema peale lahutust oma eluga toime ja mida saatis korda Becca, kui tundis, et ta süda on murtud (Selline tegu peaks olema kriminaalkorras karistatav! :D).

Mõned mõtted raamatust:

• Like what was wrong with being single? What was wrong with not having someone’s hand to hold and whatever else couples do? Why couldn’t a seventeen-year-old just be on her own and everyone be okay with that? Without expecting her to fall in love at any given moment?
• I knew what it felt like to drown without water. It was worse when no one was there to bring you back to shore.
• “/…/ People leave, Brett. It’s not our fault not giving them a reason to stay. It’s their fault for not finding one. You know?”
• I wished the past had been recorded like my football games. Then I could rewatch it all, rewind to the moment everything changed.
• “Why can’t school teach us about this? Like how to uncover secrets from parents who think you’re too young to know the truth?”
• I was too blinded by trying to be like him, pick up his life from where he had left off, that I couldn´t even realize he was the last person I ever wanted to be.
• Life didn’t have to fit into a four-sided box that was neat and tidy. It was okay if the box had three sides or the fourth one was hanging on a duct tape. It was okay if the corners were dented and if there was a big red FRAGILE sticker on top.
• “/…/ Read to me.”

“Why?”

“Because you go somewhere else when you read. I want to go there with you.”

Autor kirjutas selle raamatu esialgu Wattpadi keskonda (piinlik öelda, ma ei olnud sellisest asjast varem kuulnudki). Ja sealt siis „korjas“ kirjastus selle üles ja nüüd on see päris raamat.

Raamatu sisekaanel on „hea“ tutvustus: Sellest on aastaid, kui 17aastane Becca Hart uskus tõelisesse armastusse. Lause alguse järgi oleks eeldanud, et tegemist on mingi keskealise proua, mitte teismelisega 😀

Ma ei ole kunagi aru saanud, miks autorid panevad tegelastele sarnaseid nimesid või lausa sama tähega. Päris kindlasti ei ole nimed maailmas otsa saanud. Aga lugejana on nii ebamugav, sest kiiresti lugedes läheb pidevalt segamini, kes on kes. Siin raamatus oli tegelasi vähe, nii et segadust ei tekkinud, lihtsalt tuli meelde nüüd sellepärast jaurata 😀

Mulle nii meeldis, et sportlastele ei tehtud allahindlust õppimises, et kui ikka keskmine hinne on alla 4 (B), siis võistelda ei saa.

Vanemad ei peaks oma täitumatuid unistusi laste peal välja elama. Üldse. Vanemad ei tohiks kuidagi lastele edasi anda tunnet, et nende pärast jäi vanematel midagi tegemata. Teie otsused. Now live with them!

Raamatu leidumust raamatukogudes vaata siit.