Maarja

Osvalds Zebris

2024

Kirjastus Päike ja Pilv

240 lk

Tõlkinud Margus Konnula (Contra)

Joonistused Elina Braslina

Osvalds Zebrise romaanis, mille on läti keelest eesti keelde tõlkinud Contra, räägib peamiselt peategelane Maarja julgusest. Raamatu autor, prosaist Zebris kasutab läbi Maarja „minavormi“ palju esialgu koormavaid ja seosetuid kunstipäraseid mõttelende, küll aga looni jõudes aitavad need Maarja sisemise segaduse ning mina teadvustamise ja endani jõudmise teekonnal kulgeda noore inimesena samastavalt. See esialgu liigne ja segadusse ajav keelekasutus toetab tegelikkuses teose sisu, aitamaks lugejal mõista, mis võib toimuda ühe noore inimese peas, kes on alles oma mina leidmise teekonna alguses.

Aga raamatust lähemalt.

Peategelane Maarja, vanaema survel Läti mütoloogiast (Māra – maailma ema, naistekaitsja) nime saanud, kümnenda klassi tüdruk on 8 aastat olnud neljaliikmelise sõpruskonna alustala. Sinna kuuluvad lisaks temale veel Paul, Edgar ja Martin. Pauliga on Maarja parim sõber olnud juba lasteaiaeast ning on poisi kaitsekilbiks olnud kõikide kiusamiste vastu. Ka olukorras, kus Paul tõsimeeli uskus, et ema pleed teeb ta kiusajate ees läbipaistvaks nagu Harry Potteris. Maarja oma kiire intuitsiooni ja terava keelega on alati Pauli jaoks olemas. Edgariga aga on Maarjal olnud teistmoodi suhe kuni hetkeni, kui noortel on omavahel vestlus suhtes edasi liikumisest ning Edgar purustab Maarja maailma lausega „Edasi – kuhu? Milleks meile seda vaja on? Miks me ei võiks jääda?“

On püha rebaste pidu. Maarja on oma lahutamatu neliku ning kahe uustulnukaga klassis, Amanda ja Lauraga, lavale astumas etendusega „Tsirkus“, mida Maarja on vedanud ideest teostuseni, pidades seda isegi oma elutööks. Etendus räägib võrdsusest ja noorte neliku sõpruse jõust. See avab silmad tsirkuse tegelikust olemusest, kus makstakse raha, et vaadata kannatusi, loomade omi. Maarja on laval dresseerijana, Martin ja Edgar karudena, Amanda ja Laura ahvidena ning kõige tähtsamal kohal on Paul klounina, pidades kõne, mille kaalu kannab välja ainult tema. Paul aga ei ilmu etendusele. Amanda ja Laura on valmistanud ette oma kava, mida rebaste peol laval esitatakse. Maarja tunneb ennast läbikukkununa.

Algab neliku sõpruse katsumuste rada, liiga suured minapildid, püüded üksteist mõista ja toetada, samas ka väljapressimised ning valesti mõistmised. Lisanduvad ka meeleheide ning avastamised ja abi leidmine kohast, kuhu ka parima fantaasia juures sattumine on ebausutav. Kahjuks ei puudu raamatust ka kurbus, lein.

Iseenda sisse vaatamine algab iseendaga vestlemiseset. On sellest abi? Tõenäoliselt. Maarja puhul, oli.

Seekordset raamatut tutvustas külalisreporter Hedi 🙂

Raamatu leidumust raamatukogudes vaata siit.