Raamatureporter

Jennifer Lynn Barnes

398 lk

Rahva Raamatu kirjastus

2024

Tõlkija Lii Tõnismann

„Pärimismängude“ teine osa on värskelt saabunud raamatukogudesse!

Teise raamatu alguseks on eelmise osa tegemistest  möödas ligi kuu. Näib, et Hawthorne´ide vennad on lõpuks hakanud Averyga leppima ja teda võetakse peaaegu kui endasugust pereliiget. Suur osa raamatust keskendub kadunud poja, väidetavalt 20 aastat tagasi hukkunud Tobias Hawthorne II otsimisele. Kes ilmselgelt ei soovi enda leidmist, kui on siiani rahus surnuna elanud 😀

„Pärimismängudes“ vist oli mainitud, et kõigil Hawthorne´ide vendadel on eri isad. Skye oli veel eriti loominguline, et oli kõigile poegadele eesnimesid pannes kasutanud nende isade perekonnanimesid. Selles osas saab nii mõnigi vend teada, kes ta isa siis on. Vahepeal kisub natuke Mehhiko seebikaks ära ma-ei-ole-su-vanaema-ma-olen-su-isa-tüüpi värgiks 😀

Avery suureks nördimuseks ilmub rahalõhna peale välja tema isa Ricky Grambs, kes muidu tüdruku senise elu jooksul pole end eriti näole andnud ja kes leiab endale üsna üllatava kambajõmmi.

„Vihkab on tugev sõna,“ põikles Xander. „Thea armastab meid lihtsalt mõnevõrra negatiivselt ja vahetevahel ka mürgiselt.“

Sellest raamatust õppisin ära ka uue sõna. Mitmes kohas oli kasutatud sellist sõna nagu pitsunud, pitsunud hääl näiteks. Sain kohe tükk aega mõelda, et mida see täpselt tähendab.

Endiselt oli põnev lugemine, vana Tobias võib küll surnud olla ja maha maetud, aga tema saladusi ja erinevaid vihjeid pudeneb endiselt igast suunast 😀

Raamatu leidumust raamatukogudes vaata siit.