Raamatureporter

Koidu V. G. Ferreira

2025

Kirjastus Koitev

440 lk

Koidu V. G. Ferreira uue fantaasiasarja esimene osa!

Reva Lalia Hornez (18a) on suur fotograafiahuviline. See ei olegi võib-olla nii üllatav, sest nii tema isa, vanaisa on kuulsad fotograafid. Ka tüdrukul on plaan fotograafiat ülikooli õppima minna, et tulevikus pereäris veel rohkem osa võtta. Praegu, suvel enne kooli, on tema ülesandeks käia laupäeviti pulmi pildistamas.

Reva elab koos oma vanemate ja vanavanematega ühes majas. Hästi armas komme on tal oma vanavanemaid alati hommikuti enne lahkumist kallistada (huvitav, et oma vanematega tal seda kommet ei tundunud olevat…).

Reva koos sõber/assistent Yvoniga on kutsutud pildistama oma kunagise koolikaaslase pulma. Peale pildistamist avastab tüdruk mõnelt pildilt midagi veidrat. Pildistamiskohta uuesti külastades leiab sealt ühe veidra looma ja veab selle endale koju. Looma, kes söödab talle valguskiiri. Ja siis hakkab Reva äkki mingeid musta riietatud mehi end jälgimas nägema. Mehi, keda ainult tema näeb. Kui siis Maric (peigmees eelmainitud pulmast) talle mainib, et Reva peaks ilusate meestega ettevaatlik olema ja üldse, mingi Valguseprints jahib teda sooviga tappa, hakkab Reval kerge paanika tekkima. Kõigepealt need mehed mustas, nüüd mingid valguseprintsid ja lisaks ilmub välja üks eriti kaunis meesisend Damian, kes tüdrukus erinevaid tundeid tekitab.

Raamat jäi põneva koha peal pooleli. Loodetavasti leiab kirjanik järgmised kaks vaba nädalat, et uus osa kirjutada 😀 („Pimeduse paitus“ olla valminud selle ajaga!)

Mind häirib alati raamatute puhul see, kui on mingid arusaamatud nimed tegelastele pandud. Saan aru, et kui lugedes tundub, et tegevus toimub pigem Vahemeräärses linnas, siis  nimed Malle ja Üllar poleks tõesti väga sobinud, aga kas peab nimedega nii pööraselt lõbutsema, et need üldse meelde ei jää? Hetkel, kui raamat läbi, mäletan ma ainult Revat, Damiani ja Maricit. Teised unustasin juba lugemise ajal. Aga mine tea, võib-olla mingil hetkel selgub, et tegelaste nimedel on mingi täiesti seletatav põhjus (nagu „Neljanda tiiva“ lohedel :D).

Fotograafiahuviline leiab siit kindlasti palju tuttavat – kõik need kaamerate jm vidinate numbrid ja margid, mis mind kui erialakauget inimest üsna külmaks jättis. Mis mulle väga meeldis, olid need kohad, kus Reva modelliga töötades neid nö õigesse elementi viis, et tuleksid ilusad pildid, mitte lihtsalt tardunud naeratused.

Reva suhkrulembus võib lugejal diabeedi tekitada. Lugedes oli kogu aeg kerge suhkrulaks peal 😀

Ja ei saa ju mööda minna sellest, kui ilus raamat välja näeb! Mäletan, kui Poolas raamatupoodides kaunistatud külgedega raamatuid nägin ja kui pettunud olin, et kõik need olid poolakeelsed 😦 Aga nüüd siis meilgi on mõni selline. Vahva!

Loe ja saad teada, kuidas Reval pildistamisega läheb; kes on Damian ja kas tüdruk saab teada, kes on Valguseprints ja miks too teda tappa tahab.

Raamatu leidumust raamatukogudes vaata siit.