Raamatureporter

Lii Kundla

170 lk

Kirjastus Tänapäev

Elora Salu on 19aastane Põltsamaa tüdruk, kes on just gümnaasiumi lõpetanud ja on alustamas iseseisvat elu. Eriti põnevil on ta sellepärast, et kolib Tallinnasse ja asub õppima Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajaks (Nii vahva, et praegusel ajal keegi õpetajaks tahab saada!:)). Enne seda asub tööle hotelli puhastusteenindajana, et ei peaks elama ainult vanemate kulul. Kui leiaks ka suure armastuse, oleks elu ju lausa täiuslik! Aga elu on ju harva täiuslik…

Raamat on kirja pandud päeviku-vormis. Ma ei ole küll kindel, kui palju on neid, kes alustavad oma päeviku sissekandeid sõnadega „Tere, päevik!“, aga see selleks.

Ma olin unustanud, kui väsitav on olla 19aastase tüdruku peas 😀

Raamatu algus tundub üsna paljutõotav. Samas palju asju tekitas küsimusi. Kui Tinderisse kontot luues kirjeldati väga täpselt sinna üles laetud pilte ja ühel poseeris Elora Rootsi kuningalossi ees sillal ja mõni sissekanne edasi, kui ta on Rootsi kruiisil, selgub, et ta pole enne Rootsis käinud, siis kust see pilt enne välja ilmus?

Ma olen üsna kindel, et ükski koolidirektor, eriti „tuntud Tallinna kooli“ oma, ei torma palkama esimese kursuse tudengit, kes on vaevu kuu aega koolis käinud. Ja tead, Elora, see, et sind siiski sellisena tööle palgati, ei tee sind automaatselt õpetajaks. Just saying.

Pigem peaks seda raamatut lugema kui eneseabiraamatut. Eriti just suhete osas. Et kui sinu elus peaks olema sellised olukorrad nagu Eloral, siis need on ikka nii RED FLAGS kui olla saab. Päriselt, kui tüüp elab sinu kulul, on ülbe ja nõme sinu ja su lähedaste vastu ning üritab sind korduvalt vägistada, siis päris kindlasti ei peaks teda põlvili jääma paluma. EI ON EI! Kui tunned ära samasugused olukorrad, siis kindlasti otsi abi!

Samas oli ka toredaid kohti. Näiteks see ebaõnnestunud lõpusoeng, mis Elorale juuksuris tehti. Mul juhtus sama lugu, küll ülikooli lõpus 😀

Olles ka ise Tallinna Ülikoolis õppinud, siis meil kahjuks ühikas sellist luksust ei olnud, et dušid ja köök kolme toa peale nagu Eloral (kellele ka see oli üsna kiiresti liig, mis liig). Meil oli köök terve korruse peale ja pesuruumid kõigile hoopis keldris. Kõik agregaadid seal nägid välja nagu oleksid pidanud välja surema koos dinosaurustega. Kunagi ei võinud kindel olla, kas täna sooja vett on ja kui on, siis kas keset pesemist äkki mõni töömees välja ei karga, mida juhtus ka liiga tihti.

Vaata leidumust raamatukogudes siit.