Raamatureporter

Heli Künnapas

181 lk

Kirjastus Tänapäev

2011

Raili alustab oma viimast gümnaasiumiaastat suurte ootustega. Tal on kindel plaan hästi õppida, saada lõpueksamitel head tulemused, minna edasi ülikooli ja üldse, kaduda Oodverest nii kaugele kui võimalik. Aga elul on omad plaanid.

Septembris selgub, et nii Raili kui ka paralleelklassi on tulnud õppima uus poiss. Suur on tüdruku rõõm, sest seni on tüdrukul üsna kesine armuelu olnud ja nüüd leiab ta suure armastuse Marcuse näol. Suur armastus, mis niidab jalust. Ja siis selgub, et kuigi südames ja peas on kõik ilus, siis reaalne elu väga kannatab selle all. Eriti kool ja õppimine. Ja trenn. Ühel hetkel hakkab ka Marcus oma tõelist palet näitama. Kuna Raili pole ka varem suurem asi sõbrannataja olnud, siis leiab ta lohutust hoopis teise uue poisiga (Roometiga) suheldes. Selgub, et ka Roometil on omad saladused, mida ta pole valmis kohe Railile välja laduma ja millest tüdruk saab mõnusa draama üles keerutada J

Kas alati peab nii pööraselt seda armastust taga ajama, kas ei võiks alguses lihtsalt rahulikult sõber olla? Võib-olla ei peaks kohe esimese armumise peale hakkama ette kujutama ühist tulevikku paarikümne aasta pärast? Ela siin ja praegu, naudi oma noorust! Küll jõuab ka täiskasvanuelu elada. Mis ei tähenda ka seda, et peaks ühest voodist teise hüppama. Ah, elu – nii keeruline! 😀

Nii tore, et peategelasel oli mingi päris hobi (korvpall), mitte ei nüsinud vabal ajal oma veene läbi, nagu tihti noorteromaanides kipub juhtuma. Lõpp mulle väga ei meeldinud, aga ega alati ei peagi meeldima.

Kui päris aus olla, siis mulle meeldib kordustrüki kaanepilt, mille kujundas Liis Karu, hoopis enam kui see esialgne.

Mõned mõtted raamatust:

• /…/  need noored otsivad õnne! Kui ühega ei leia, siis otsitakse edasi. Ainuke viga on see, et õnn jääb saabumata nii kaua, kuni inimene saab aru, et esmalt tuleb iseennast armastada ja iseendaga rahul olla. Kui sa pole ise oma elu korda teinud, siis kellegi teise lisamine oma ellu sulle ka õnne ei too! Alustada tuleb ikka iseenda väärtustamisest.
• Jah, vahepeal on vaikust vaja! Aega iseennast kuulata.
• Ühest kohast lahkumine ei tee inimest õnnelikumaks kui ta niigi on. Kusagilt lahkumine ei anna inimesele kodu teises kohas.

Raamatu leidumust raamatukogus vaata siit.