All The Things We Never Said

Yasmin Rahman

438 lk

Hot Key Books kirjastus

2019

See ei ole kerge lugemine. Raamat depressioonist ja enesetapukalduvusega noortest.

Mehreen on 16aastane moslemitüdruk, kellel käivad peal ärevushood, mis omakorda on toonud kaasa depressiooni ning kõige hullemate ärevushoogude korral ka enesevigastamise. Ta tunneb, et kõigi elu oleks parem, kui teda ei oleks. Ja noh, eks hääled peas kinnitavad seda kogu aeg. Samas usub ta Allahhi ja enesetapp on Koraani järgi ju patt. Nii et ta ongi siis segaduses, et mida teha, aga midagi peab tegema, sest elu sellisena ei lähe ka üldse mitte. Tüdruk satub netis otsima enesetapuga seotud lehti ja satub ühe peale, kus tuleb täita ankeet ning selle põhjal otsitakse sulle nö enesetapukaaslane.

Cara on juba 10 kuud ratastoolis, sest peale autoõnnetust jäi ta alakehast halvatuks. Sellest ajast saadik on ta olnud koduõppel, ema ei jäta teda sekundikski üksi ja üldse ema tundub tüdrukut oma lõputu hoolitsemisega lihtsalt lämmatavat. Kuna Cara süüdistab end õnnetuse põhjustamises ja ühe inimese surmas, siis tunneb ta, et pigem oleks ise surnud.

Olivia on rikkast perest pärit tüdruk ja esmapilgul ei tundu tal ülejäänud kahega midagi ühist olevat. Eks ennegi on vanemad lahutanud ja ema uue armastuse leidnud, mis siis ikka. Kuna ema moto on, et „Castletonid ei näita kunagi oma emotsioone välja!“, ongi Olivia pidanud kõike enda sees hoidma. Nii on tema sisse kogunenud juba mõndagi, nii et ka tema ei taha enam elada ja on erinevalt Mehreenist ja Carast juba korduvalt proovinud elust lahkuda.

Enesetapulehekülg viib tüdrukud omavahel kokku. Mis edasi saab, loe raamatust! Kui hakkad lugema, siis kindlasti loe lõpuni isegi, kui vahepeal tahaks pooleli jätta.

Vahva ei ole võib-olla õige sõna, kui kirjeldada seda, kuidas Mehreeni hääli ja Olivia peas toimuvat on kirja pandud, aga kui loed saad aru, mida ma mõtlen. Tavalises kirjaviisis poleks kogu see peas toimuv segadus üldse nii hästi välja paistnud.

Kuigi raamat on edasi antud kolme tüdruku silme läbi, siis mulle jäi mulje, et Mehreen on ikkagi peategelane. Kuna kirjanik on ise ka moslem ja olnud teismelisena depressioonis, siis ta tundis väga puudust sellisest raamatust oma nooruses. Nimelt nende ühiskonnas justkui polegi sellist probleemi olemas, aga eks ikka ju on. Sellepärast ta kirjutaski depressioonist ja ärevusest raamatu, kus üks tegelastest on moslem. Kui aus olla, oleks isegi teismelisena tahtnud sellist raamatut lugeda. See on uskumatu, mis depressioonis inimestel peas toimub. Samas ka siin kehtib see tavaline tarkusetera, et RÄÄGI INIMESTEGA! Ära eelda, mida nad võiks mõelda, arvata. Küsi! Räägi! Ja palun otsi abi, kui tunned, et ise hakkama ei saa.

Lasteabi.ee

Tel 116 111

Mõned mõtted raamatust:

I often wonder how long I could go, hiding away in my room, not making a sound, before someone would realize.
God, I need to learn how to bullshit like this girl. If she can manipulate people this well, she´d get far in life if she tried.
She wiped her make-up off as soon as we got here, and I swear I didn´t even recognize her when she walked out of the bathroom. Without her make-up, it´s easier to see how sad she really is.
She complains so much about her overbearing mother, but I would give anything to have either of my parents pay this much attention to me.
`You´ve seen what grief does to a person, Cara,´ Mehreen pipes up. ´Do you really want to put your mother through all that again? Do you think she´d cope with losing your dad and then you too in just one year?´
At least Mum will always be here to remind me of him, of the things I forget. Between us we´ll keep him alive.
Everyone always says spending time together makes people closer, but I think there´s a limit, and when you push past it, it slams back in your face. I think we reached that limit when Mum decided to homeschool me.
´/…/ Sometimes you have to just suck it up and be the bigger person.´
I don´t have favourites. No one thing I like better than the rest. I´ve learned that when there´s something you value, it hurts when it´s taken away.