Raamatureporter

Sarah Crossan

368 lk

Kirjastus Varrak

2026

Tõlkija Kristina Uluots

Seekord lugesin pisut kriminaalse sisuga uut noortekat.

Kui näib, et nii isa kui vanem õde Mae on oma eluga kenasti edasi läinud, siis Connie, leinab ikka veel oma mõnda aega tagasi surnud ema. Ühel ööl tungivad tema magamistuppa kaks võõrast, kes viivad ta kaasa ja samal ajal väidavad, et kõik toimub isa teadmisel ja nõusolekul.

Connie satub Hõbejärve Akadeemiasse. Mingisse veidrasse asutusse, kuhu saadetakse lapsi ja noori, kellega kodus enam toime ei tulda. Tegemist on üsna ebameeldiva kohaga, mille puhul tundub, et isegi vangla oleks vahvam asutus. Sealsed asukad on jagatud tasemesüsteemi. Kõige madalamal astmel on uustulnukad: katseajal – neil ei ole mingeid õigusi, ka rääkida tohivad nad ainult õpetaja või oma tugiisikuga. Ja edasi lähevad tasemed ühest kuueni, igaühega lisandub mingeid privileege. Jõudes kuuendale tasemele, on lootust lõpuks koju saada. Samas keegi ei tea, kaua see aega võib võtta, sest iga eksimusega võid sa oma tasemel langeda.

Connie saabumine tekitab Hõbejärve asukates šoki. Selgub, et ta sarnaneb väga hiljuti põgenenud tüdruku Belle Jacksoniga. Keegi ei tea, kuhu ta läks ja mis temast sai. Connie tunneb, et lisaks temale osaks saanud ebaõiglusele (Oma isa saatis ta kodust ära!), peab keegi välja selgitama, mis siis Belle’iga juhtus. Nuhkimine ja küsimuste esitamine ei meeldi aga Hõbejärve personalile.

Mõned mõtted raamatust:

• Aga surnutel on kombeks kaduda, alguses korraks, siis hakkab see korduma.
• Aga ma olen näinud, mis hinda rula võib nõuda. Ja ma mõistsin üht asja: me võime saada, mida iganes me tahame, aga sellel, mida tahame, on alati hind.
• Kõige hullem on ema kaotamise juures see, et sa kaotad ka tüki endast, mida ainult tema oskas elus hoida.
• Asi on selles, et inimesed pole asendatavad, igatahes mitte need, kes on oma kuju sügavale su hinge helladesse kohtadesse surunud.
• Kui armastuse hind on valu, siis mida rohkem sa armastad, seda suurem tuleb arve.
• Valu vastu oma südame kõvaks tegemine ei ole alati jõhkrus – see võib tunduda kui ainus viis vastu pidada. Aga siin, kus usaldamatus levib kui hallitus, tundub sõprus olevat ainus viis vastu pidada.
• Florence’il on õigus. Hõbejärv on vaikne koht, kus jubedused juhtuvad tasakesi, pimeduses, ja ainsad tõendid neist on inimestes, kes on need ise üle elanud.

Loe ja saad teada, mis Belle’iga juhtus; mida peavad katseajal olevad lapsed tundide viisi tegema ja mis asi on Parandus, kuhu ükski laps sattuda ei taha.

Sarah Crossan oma tuntud headuses. Ma olin alguses ikka täiesti häiritud – mis mõttes keegi tuleb su koju keset ööd ja röövib ära ja see on okei? Kuidas üks vanem saab oma lapsele sellist asja teha??? Eriti, kui laps ikka veel ema leinab? Kes nii teeb?!??!

Raamatu leidumust raamatukogudes vaata siit.