Raamatureporter

Gayle Forman

225 lk

Heli Kirjastus

2026

Tõlkinud Liis Konovalov

Armas raamat sõprusest, armastusest ja uutest võimalustest.

12aastane Alexander on koolis korda saatnud midagi hirmsat. Midagi, mis on sattunud lausa kohtuniku lauale. Vihane Alexander on hiljuti jäänud ilma oma emast (isa pole nagunii pildil kunagi olnud) ja sattunud erinevaid teid pidi onu ja tädi juurde, kes ei jäta igal sammul mainimata, kui väga poiss nendele koormaks on. Igatahes, poisile määratud sotsiaaltöötaja arvab, et poisile peaks andma veel ühe võimaluse (Oi, kuidas Alexander vihkab sõna võimalus!) ja organiseerib ta Shady Gleni nimelisse eakatekodusse vabatahtlikuks.

Seal kohtab Alexander Maya-Jade’i, keda ta esimesest pilgust vihkama hakkab, sest kes saab olla selline roosa ja rõõmus nende vanakeste keskel??? Ja tal on KAKS või tehniliselt lausa KOLM ema, kui poisil pole enam ühtegi.

Mingi ime läbi õnnestub Alexandril saada rääkima üks 107aastane holokausti üle elanud juudist vanahärra, kes viimased viis aastat polnud kellegagi sõnagi vahetanud. Ja nii räägib Jozef oma eluloo Alexandrile. Tänu sellele kogemusele hakkab poiss mõtlema, et äkki ka temal on siin ilmas mingi eesmärk ja võibolla inimesed ikka suudavad muutuda, kui neile VÕIMALUS antud on 😊

Loe ja saad teada, mis asi on pisikupatrull; mis on ühist Alexandril ja Jozefi eluarmastusel; kuidas õmblusoskus vanahärrat korduvalt elu jooksul päästnud on ja mis on Alexanderi kõige parem asi, mis ta oma senises elus teinud on.

Mõned mõtted raamatust:

• /…/ , et pärast sadat aastat saab natuke kõrini sellest, et sa oled viimane, kes seltskonda alles on jäänud. Pärast sadat aastat saab ausalt öeldes kõigest natuke kõrini.
• Ta teadis, et abiks olemine oli temas hea tunde tekitanud, kuid ta polnud mõelnud, et ka teised võiksid sellest midagi võita.
• Mõnest asjast saad aru alles sellele tagasi vaadates.
• „Päris huvitav, kuidas vahel juhtub nii, et oma elu kõige olulisemaid inimesi ei salli sa alguses üldse. /…/“
• Rikas või mitte, me kõik saame haiget, mõtles ta.
• Kui lahkuvad inimesed, keda sa armastad, siis jääb armastus ikkagi alles ja otsib kohta, kuhu sa saaks selle suunata … ja kui sa sellist kohta ei leia, võivad juhtuma hakata halvad asjad. Armastus muutub vihaks, hirmuks, vihkamiseks.
• Miks küll mõnel lapsel veab ning neid armastatakse piiritult ja lõppematult, samas kui teised peavad kübekese tähelepanu pärast võitlema?
• „Elus ei ole kõik alati võrdne. Parim, mis juhtuda saab, on see, et elu on õiglane.“
• Mõnikord tuleb selleks, et teha õiget asja, midagi valesti teha.

Raamatu leidumust raamatukogudes vaata siit.

PS! Suur tänu Haapsalu Raekojale, kes panustas rekvisiitidega tänase pildi tegemisse 😊 Kui satud Haapsallu, astu sealt kindlasti läbi. Kuni suve lõpuni näeb seal lisaks püsinäitusele ka vahvat näitust „Murtud karkude linn“. Igal reedel augusti lõpuni saab näitust vaadata koos kuraatoriga. Soovitan!